Armastuses on peidus midagi nii sügavalt elulist, et see väljendub kõige lihtsamates hetkedes. Selline armastus, mis paneb sind tundma, et oled tõeliselt nähtud ja hoitud. See on ood ühele erilisele mehele – mehele, kes teab, et tema kalleim vara on tema naine. 🌞
Kui rääkisin aastaid tagasi, millist meest ma tahan, naerdi: “Eve, sellist meest ei ole olemaski.” Aga mina olin kindel: “Kui mina olen olemas, siis on ka selline mees olemas.” Pool aastat hiljem oli see mees minu õuel oma täies eheduses. Ja siis algas meie lugu… 🌿
Meie aastad pole olnud lihtsad – kõigega on tulnud hakkama saada. Meie järeltulija tuletab pidevalt meelde, et on vaja kiiresti muutuda ja uusi teid leidma, sest sellistes ühiskonnatingimustes ta kasvada ei soovi. Selle kõige keskel olen kõik need aastad maadelnud iseenda ebakindluse ja ärevuse varjudega. Kogu selle virvarri ja suurte muutuste keskel oleme olnud väga murtud – eriti mina. Minu abikaasa on olnud murtud, sest mina olen murtud, sest üle kõige maailmas tahab ta, et ma oleksin õnnelik. ❤️
Foto: Üllar Krautmann
Miski pole lihtsam kui armastus siis, kui elu naeratab. Aga tõeline armastus? See on mees, kes peab sind ilusaks ka siis, kui sa ise ei suuda end vaadata. See on mees, kes ei kaota kunagi austust, isegi siis, kui sina oled kaotanud usu iseendasse. See on mees, kes ütleb: „Kui keegi sellega hakkama saab, siis see oled sina.“ 👈
Minu abikaasa toob mu ellu vaikse, aga kõikehõlmava jõu. Kui olen tujust ära või eemaletõmbunud, ei solva ega ründa ta mind mitte kunagi. Selle asemel ta naeratab, tuleb minu juurde, kallistab ja suudleb. Ta näitab mulle armastust siis, kui ma ise seda kõige vähem vastu oskan võtta, ja tema sõnad – need on alati tõelised. „Sa oled ilus, ma imetlen sind, sa oled tark, sa saad hakkama, lihtsalt puhka,“ ütleb ta. Ja ma tean, et tema silmis see tõesti nii on. ✨
Ta on mees, kes mõistab iga töö olulisust, armastust ja tasakaalu. Mees, kes hoolib. Mees, kes juba kolm ja pool aastat igal õhtul peseb nõud ja koristab kööki, ilma et ta ootaks, et mina võiksin rohkem teha. Hoopis ütleb: “Sa teed niigi nii palju koguaeg”. Tema soojust, huumorit ja tarkust on lihtne armastada. See, kuidas ta näeb maailma – ilma vaimseid õpetusi või raamatuid lugemata, lihtsalt loomulikuna enda seest – paneb mind iga päev teda veelgi enam imetlema. 🌞
Isegi siis, kui elu tabab kõige valusama koha pealt, valib tema rahu – kõikehõlmava, kindla ja vaikse, ilma kedagi süüdistamata või ründamata. Ta valib tee oma probleemid iseendaga ise lahendada, mitte teiste peale välja valada. Tema sees pole kohta tühjale uhkusele – tema Eesti meistritiitli 💪 medalid kick-boxis vedelesid aastaid kapi nurgas, täiesti tähelepanuta. Kui ma need lõpuks leidsin, vastas ta vaid muigega: „Ah, see pole midagi. Kas viskame need ära?“ 🤷♂️
Tema südames on õrnus, mis paneb teda naeratama väikesele armsale notsu 🐷 videole, ja kindlus, mis paneb teda seisma meie pere eest isegi kõige keerulisematel hetkedel. Ta on otsustanud olla kaine, kohal ja tõeline – mitte leida kergendust meelemürkidest, vaid elada elu täies mahus – nii ilus kui raskustes. Ta on mees, kes toetab mind igas pöörases idees, mida välja mõtlen. Kui ma otsustan lennata, siis ta mitte ainult ei luba mul seda teha, vaid puhub mulle hoogu juurde. 🎈
See on minu abikaasa. Mees, kes hoiab mind kui oma kalleimat vara, ja ma olen temale selle eest lõputult tänulik. 🙏 Ta on meeldetuletus, et armastus on midagi enamat kui sõnad – see on igapäevaste väikeste ja suurte tegude ilu. Ja selles kõiges – vaatamata mu spontaansusele, mu tujukusele, mu pöörasusele – armastab ta mind sellisena, nagu ma olen. ❤️
✨ Aitäh, et oled minuga! 🙏