Vastus on tegelikult väga lihtne – ma ei soovi selles “prügienergias” pikalt viibida. See hakkab rusuvalt mõjuma… ja kipub päriselus realiseeruma. 👀 Näiteks – kui kirjutasin Believe’is tagaajavatest helikopteritest, läksin pärast kirjutamist metsa jalutama, et ennast maandada… ja mis juhtus? Pea kohal hakkas tiirutama kopterite gäng, müristasid seal mitu tiiru. 😅 Aitäh, aga ei! Kui […]
2024 aasta suvel, vaid mõni nädal pärast Believe`i trükist tulekut, ilmus mulle unenäos uus tegelane – Bloom. ✨ See unenägu oli nii elav 🔥 ja emotsionaalne, et ärgates teadsin kohe: see saab olema uus romaan, uus algus. Kõik unenäos sätendas ja kiirgas maagilisust. ✨ Vesi võbeles ja hingas, justkui oleks sellesse peidetud kogu universumi sädelev
Inimesi on pikalt hinnatud nende päritolu järgi – kelle vanemad olid vaesed, kelle sugupuu polnud piisavalt “peen”, kellel polnud “õiget” kasvatust. Pole just uus nähtus. Sajandeid on klassi ja seisuse erinevusi kasutatud nagu ülikonda 🤵 – et ennast suuremana tunda ja teisi väiksemana tundma panna. Miks? Sest need, kes sisimas end tühjana tundsid, otsisid välist
Kas oled kunagi märganud, kuidas me kangestume, kui kohtame kedagi teistsugust? Mõnikord naerame 😆, sest ka meie enda üle on kunagi naerdud. Mõnikord pöörame selja, sest ei taha meenutada valu, mida oleme tundnud. Aga kui lükkame kõrvale kellegi lihtsalt tema välimuse, erinevate soovide või uskumuste pärast, siis pöörame selja ka iseendale. 🥴 Nii sündis see
Väga põnevad ajad on käes – vahel muutub kõik silmapilguga! ✔️ Nii juhtus ka minu väikese, kuid südamega loodud kirjastusega. Vähem kui aastaga sai Tiigrinotsu Kirjastusest hoopis Tiigrinotsu Loomestuudio. 🌞 Aga miks? 🤨 Sest kirjastuse kingad jäid lihtsalt liiga kitsaks! Nad pigistasid keha, vaimu ja hinge nii, nagu oleksin üritanud viie numbri võrra väiksemaid kingi
Kas inimene ja loom on tõesti nii erinevad, nagu meid on õpetatud uskuma? Minu jaoks mitte. Lapsest saadik olen tundnud, et pole vahet, kas keegi kõnnib kahel jalal 🚶 või neljal 🐘, kas ta laulab puu otsas 🐦 või silkab rohu sees 🐛. See pole hiljem õpitud maailmavaade, vaid teadmine ja tunne, millega olen siia
Mõnikord võivad elu keerukus ja selle raskused meid nii tugevalt haarata, et me unustame, kes me tegelikult oleme. 🤷 Me eraldume iseendast ja oma loovusest, kaotame kerguse ja muutume maailma hääletuks vaatlejaks. See pilt on üks minu esimesi joonistusi 🎨 pärast seda, kui lõpetasin joonistamise 20 aastat tagasi, varateismelisena. See sümboliseerib teekonda tagasi iseenda juurde.
Head uudised levivad kiiresti ja suurepärased uudised saabuvad nagu supernoova plahvatus! ☄️ Täiesti imeline uudispomm on kohe endast märku andmas – seda ei ole enam võimalik varjata, sest see on juba nii ilmselge! Viimasel ajal olen olnud vaiksem, süvenenud oma tegemistesse, ja sellel on kaunis põhjus: kevadise pööripäevaga saabub siia ilma uus kingitus! 🌞 Believe
Meid saadavad varjud. Need pimenurgad, mis kummitavad, kuni lõpuks kogume julguse neile otsa vaadata ja küsida: “Mis on lahendus?” 💡 Tihti on lahendus ootamatu, ebaloogiline, lausa absurdne. Loogika, see ratsionaalne hääl meie sees, hüüab: “Ei, see on idiootne, see pole võimalik!” Me ei vali seda teed, sest tundub turvalisem järgida tuttavat ja mõistetavat rada. Kuid paradoksaalselt
